Friday, October 30, 2009

CHAMBER MUSIC AND ART WITH TÕNU TALVE

CHAMBER MUSIC AND ART WITH TÕNU TALVE

I walked along the autumn Street, and then along the Spring Street, and arrived at the Westholm Gymnasium, to the concert of the Tallinn Chamber Orchestra; Tõnu Talve´s open painting session being part of the program.
There was a screen above the stage of the large hall of the school. The orchestra had been placed in front of it. On the right hand was a canvas on the easel and paints for the artist. Children were gathering. The musicians tuned their instruments and started to play, Händel´s Concerto grosso G-sharp op 6 No 1; then The Passion by Erkki Sven Tüür and finally Händel´ s Concerto grosso B-sharp op 6 No 7. The artist stepped on the stage and started to paint.
Listening to Händel in this beautiful hall with a high ceiling, I was thinking of the time of Baroque, when playing music was first and foremost a social event; of Baroque castles, where the walls and vaults were decorated with mythological compositions by Pietro da Cortona and other artists. The theatrical era of Baroque turned everything into a play with elements of music and carnival. The artists at that time must have been perfect psychologists and salesmen, making their work fascinating through the effects of light and shade, illusion, and the human body rendered in a variety of poses. Also through the dimensions that sometimes completely deceive the human eye, which may take a courtier, leaning on the balustrade on the other side of a hall, for a real person.
Talve was working simultaneously on two canvases. I recognised his favourite motif, the lighthouse, on one picture. The schoolboys were snickering a little bit at the movement of his hand falling into the rhythm of the music. The cold colours and deserted backgrounds of Talve´s paintings sometimes make me think of Dali´s dream fantasies, maybe of a giraffe that might suddenly emerge out of nothingness.
A cameraman was walking around and filming everything. Through his camera the action was projected on the screen: the artist´s hand, the bowing violinists, or faces of the children, who were watching and listening.
I was contemplating, that different arts approach each other actively today. The other characteristic strive is: to make a film about everything, that is going on. (It is no secret that almost each artstudent nowadays dreams of a film director´s career.) These two things have something in common with the Baroque culture. Talve’s show was simultaneously perceived as in film and live, which enriched the experience in many different ways: one could see the picture as a whole, and closeups of the texture at the same time, as well as other aspects. In a way, it gave the whole thing kind of a Pollockian spontaneity, a feeling that perhaps the process is sometimes more important than the picture, and a possibility to look at the picture like at a document registering everything, that the artist has done in the process of painting.
One could also look at the show as a collage, that speculates with different social values and meets the viewer’s interest. While the postmodernist architecture is borrowing many different tricks from the entertainment, why cannot the painting do the same? The many-sided use of audio-visual means at the Westholm gymnasium was certainly very inventive and inspiring.
Later I went to another concert at a different school, where St Paul’s Suite op 29 by Holst was played, as well as Heino Eller’s Five pieces for the string orchestra, and finally Bela Bartok’s Romanian dances.This very beautiful and expressive program inspired the artist to choose colors, that reminded of the warm sunshine in a southern country. So Talve showed us, how a painter takes the immediate atmosphere that surrounds him while painting, whether he really thinks about it or not. Music inspires him, and the picture that he in painting, inspires the audience, who has a chance to test one’s susceptibility, and takes an original experience home with him.

VAPPU THURLOW, art critic.

VISIBLE MUSIC, VOCAL PICTURE – TRIO FRAGILE AT OUR SCHOOL

VISIBLE MUSIC, VOCAL PICTURE – TRIO FRAGILE AT OUR SCHOOL

About thirty or forty people watched Trio Fragile’s performance on November 23rd in Keila Gymnasium, where Tõnu Talve’s two paintings of Keila were borned by the sounds and rhytms of music. He gave one of the paintings to Keila Gymnasium and the other to the City Government.

Trio Fragile is a collective, what combines improvisational music and art. They have published 3 music albums – “Manifest” (’98), “Õunapuu osakas” (’00) and “Saad” (’04). Together they’ve operated over 10 years, combining guitarist Robert Jürjendal, percussionist Arvo Urb and painter Tõnu Talve. How it all got started, tells Tõnu Talve the following: “Trio Fragile was at the beginning, 11 years ago, Duo Fragile: Robert Jürjendal as guitarist and me as a painter on a frosted glass. Coincidentally Tõnis Mägi asked Robert, as a creator of many songs, to participate in Mägi’s ETV broadcast as co-author. To make it more interesting, I thought to design the songs visually. This is how the idea to paint live with music came from. I can say that Tõnis, as a participator in our co-operation, is Trio Fragile’s godfather. After that show on ETV there were many offers to perform and after some time me and Robert realized that ensemble needs drums. I made up the name “Fragile” just before Arvo Urb – the drummer – joined us and everybody seemed to like it.
Tõnu Talve has made exhibitions over 15 years, but most considerable of them have appeared in past few years, with general name “KA”. The “KA-8” took place last year in Tartu, Vanemuise Concerthouse foyer. Ants Juske, the doctor of art-science, has helped this exhibition series. About Trio Fragile’s performances, says Talve the following: “I have, with Fragile’s few video, which the author of ideas and co-director I am, been in Helsinki, Stockholm, Istanbul, Barcelona and Viseus, Portugal, where the teacher congress’ InSEA took place. In the last, Portugal’s InSEA this year, Trio Fragile was in a body and gave “the art-lesson 1”.”
Tõnu Talve’s paintings can be found in Finland, Sweden, Russia, Germany, Portugal, Turkey, Canada and USA.
On 23rd of November Trio Fragile performed in our school. The show began with Robert Jürjendal’s quiet guitar solo, after what followed Arno Kalbus’ (replacing Arvo Urb, who couldn’t come) soft beat of the drum.
In few moments Tõnu Talve started to paint. His moves were accurate and bodacious, but also simple and enjoyable. It can be said that on the stage the game of music and colour appeared at the same time. While painting, Talve added many colours alternately: orange, black, pink, blue, white etc. Music collected energy and from that time Talve painted assuredly and more powerful. The fourth person on the stage – the cameraman – brought double reality on the screen, filming painter’s and musicians faces and moves. At the end of painting, Talve looked his pictures from the distance, to be sure if they are ready. After short thinking, he took the colours again and added some dashing lines. Only after this the paintings were ready. One hour passed and the show was over.
Trio Fragile’s music style is hard to specify, but I can say that they have found their own style, which makes them even more special. Robert Jürjendal has said about music that: “The CD’s are studio-work and the concerts – improvisation. For any reasons it is not programmatic music, but free improvisation based in common white energy, where Tõnu Talve with his “open painting” is also a part of it.
The members of Trio Fragile say that they are an ambient project, with guitar, electronics, drums and live paintings, because on stage they make music and art at the same time. Tõnu Talve said that for 1-hour-performance a thorough and elaborated work needs to be done, both from the art and music side.
Tõnu Talve thanks for the interest and approval that had showed up during his stay in the school and this from the teachers and students side.
Sabina Vatter, Keila Gymnasium.

MÚSICA VISIBLE, CUADRO VOCAL - TRÍO FRÁGIL EN NUESTRA ESCUELA

MÚSICA VISIBLE, CUADRO VOCAL - TRÍO FRÁGIL EN NUESTRA ESCUELA

Cerca de treinta o cuarenta personas miraron funcionamiento frágil del trío de noviembre el 23 en el gimnasio de Keila, donde dos pinturas de Tõnu Talve de Keila fueron llevadas por los sonidos y los rhytms de la música. Él dio una de las pinturas al gimnasio de Keila y la otra al gobierno de la ciudad.
El trío frágil es un colectivo, qué combina música y arte improvisational. Han publicado 3 álbumes de la música - "manifieste" (' 98), "los osakas Õunapuu" (' 00) y "Saad" (' 04). Juntos han funcionado sobre 10 años, combinando al guitarist Roberto Jürjendal, al percussionist Arvo Urb y al pintor Tõnu Talve. Cómo consiguió todo comenzado, dice a Tõnu Talve el siguiente: el "trío frágil estaba al principio, hace 11 años, dúo frágil: Roberto Jürjendal como guitarist y mí como pintor sobre un cristal helado. Tõnis Mägi pidió coincidentemente que Roberto, como creador de muchas canciones, participara en la difusión de ETV de Mägi como co-autor. Para hacerlo más interesante, pensé para diseñar las canciones visualmente. Éste es de cómo la idea de pintar vivo con música vino. Puedo decir que Tõnis, como participator en nuestra cooperación, es padrino frágil del trío. Después que la demostración en ETV allí era muchas ofertas a realizarse y después de una cierta hora yo y Roberto realizaron que el conjunto necesita los tambores. Compuse el "frágil conocido" momentos antes que Arvo Urb - el redoblante - unido nos y todos se parecía como a él.
Tõnu Talve ha hecho exposiciones sobre 15 años, pero el más considerable de ellos han aparecido adentro más allá de pocos años, con "KA conocido general". El "KA-8" ocurrió el año pasado en Tartu, foyer de Vanemuise Concerthouse. Las hormigas Juske, el doctor de la arte-ciencia, han ayudado a esta serie de la exposición. Sobre funcionamientos frágiles del trío, dice Talve el siguiente: "tengo, con frágil poco vídeo, que el autor de ideas y el co-director yo son, sido en Helsinki, Estocolmo, Estambul, Barcelona y Viseus, Portugal, en donde ocurrió InSEA de los congresos del profesor. En dure, InSEA de Portugal este año, el trío frágil estaba en un cuerpo y dio "la arte-leccio'n 1"."
Las pinturas de Tõnu Talve se pueden encontrar en Finlandia, Suecia, Rusia, Alemania, Portugal, Turquía, Canadá y los E.E.U.U.
En el 23ro de frágil del trío de noviembre realizado en nuestra escuela. La demostración comenzó con la guitarra reservada de Roberto Jürjendal a solas, después de qué siguió el golpe suave de Arno Kalbus (que substituye Arvo Urb, que no podría venir) del tambor.
En pocos momentos Tõnu Talve comenzó a pintar. Sus movimientos eran exactos y bodacious, pero también simple y agradable. Puede ser dicho que en la etapa el juego de la música y del color apareció en el mismo tiempo. Mientras que pintaba, Talve agregó muchos colores alternativamente: etc anaranjado, negro, rosado, azul, blanco. Energía recogida música y a partir de ese tiempo Talve pintado assuredly y más de gran alcance. La cuarta persona en la etapa - el cameraman - realidad doble traída en la pantalla, el pintor de la película y las caras y los movimientos de los músicos. En el extremo de la pintura, Talve miraba sus cuadros de la distancia, para ser seguro si son listos. Después de pensar corto, él tomó los colores otra vez y agregó algunas líneas de estrellazo. Solamente después de esto las pinturas eran listas. Una hora pasada y la demostración encima.
El estilo frágil de la música del trío es duro de especificar, pero puedo decir que han encontrado su propio estilo, que los hace aún más especiales. Roberto Jürjendal ha dicho sobre música eso: "los CD's son estudio-trabajan y los conciertos - improvisación. Por ninguna razones es no música programática, sino improvisación libre basada en energía blanca común, donde está también una parte Tõnu Talve con su "pintura abierta" de él.
Los miembros de la opinión frágil del trío que son un proyecto ambiente, con la guitarra, electrónica, teclean y viven las pinturas, porque en etapa hacen música y arte en el mismo tiempo. Tõnu Talve dijo que para 1-hora-performance un trabajo cuidadoso y elaborado necesita ser hecho, del lado del arte y de la música.
Las gracias de Tõnu Talve por el interés y la aprobación que habían demostrado para arriba durante su estancia en la escuela y ésta de los profesores y de los estudiantes echan a un lado.
Sabina Vatter, Keila Gimnasio.

Wednesday, October 28, 2009

Fragile Live Art-lesson 3, InnoEstonia 2007 Conference. Artwork 3. Hommage F. de Goya.


Fragile Live Art-lesson 3, InnoEstonia 2007 Conference. Artwork 2. Hommage Velasquez, Raffael, Tizian.


Fragile Live Art-lesson 3, InnoEstonia 2007 Conference. Artwork 1. Hommage Giorgione.


Õpilaste kunstitööd. Student´s artwork. 22.


Õpilaste kunstitööd. Student´s artwork. 21.


Õpilaste kunstitööd. Student´s artwork. 20.


Õpilaste kunstitööd. Student´s artwork. 18.


Õpilaste kunstitööd. Student´s artwork. 17.


Õpilaste kunstitööd. Student´s artwork. 16.


Õpilaste kunstitööd. Student´s artwork. 15.


Õpilaste kunstitööd. Student´s artwork. 14.


Õpilaste kunstitööd. Student´s artwork. 13. Keila Gümnaasium 2006.


Fragile art-studio exhibition. Keila Kultuurikeskus 2006.


Fragile kunstiringi näitus Keila Kultuurikeskuses 2006.a.


Fragile kunstiringi näitus Keila Kultuurikeskuses 2006.a.


Fragile art-studio exhibition. Keila Kultuurikeskus 2006.


Fragile art-studio exhibition. Keila Kultuurikeskus 2006.


Fragile art-studio exhibition. Keila Kultuurikeskus 2008. Guests from Russian Culture Centre of Tallinn.


Fragile kunstiringi näitus Keila Kultuurikeskuses 2008.a. Külalised Tallinna Vene Kultuurikeskusest.


Fragile art-studio exhibition. Keila Kultuurikeskus 2008.


Fragile art-studio exhibition. Keila Kultuurikeskus 2008.


Fragile kunstiringi näitus Keila Kultuurikeskuses 2008.a.


Fragile art-studio exhibition. Keila Kultuurikeskus 2008.


Fragile art-studio exhibition. Keila Kultuurikeskus 2008.


Fragile kunstiringi näitus Keila Kultuurikeskuses 2008.a.


Fragile art-studio exhibition. Keila Kultuurikeskus 2008.


Fragile kunstiringi näitus Keila Kultuurikeskuses 2008.a. Hommage´ Raffael, Giorgione.


Fragile art-studio exhibition. Keila Kultuurikeskus, 2008.a. Hommage` Rembrandt, Raffael.


Fragile kunstiringi näitus Keila Kultuurikeskuses 2008.a.


Fragile art-studio exhibition. Keila Kultuurikeskus, 2008.a.


Friday, October 23, 2009

Tööõpetuse tunnid Laulasmaa Koolis, oktoober- november 2009.


Tööõpetuse tunnid Laulasmaa Koolis, oktoober- november 2009.


Tööõpetuse tunnid Laulasmaa Koolis, oktoober- november 2009.


Tööõpetuse tunnid Laulasmaa Koolis, oktoober- november 2009.


Tööõpetuse tunnid Laulasmaa Koolis, oktoober- november 2009.


Tööõpetuse tunnid Laulasmaa Koolis, oktoober- november 2009.


Tööõpetuse tunnid Laulasmaa Koolis, oktoober- november 2009.


Tööõpetuse tunnid Laulasmaa Koolis, oktoober- november 2009.


"Vaimlind" KA. Fragile Live-il Rakveres 2005.a.


"Maandumine". T.Talve 2006. Eraomand


"Naissaare vaade 2" T.Talve, 2004. Eraomand


"Naissaare vaade" T.Talve, 2004. Eraomand


"Hommage Rembrandt, Saskia". Fragile Live kunstitund, Keila Gümnaasium, 2006


T.Talve ja trio Fragile kunstiprojektid. Raivo Juuraku artikkel, Õpetajate Leht

Tõnu Talve ja trio Fragile kunstiprojektid.

Raivo Juurak küsib ja Tõnu Talve vastab. Õpetajate Lehes, 10.08.2007.
Keila Gümnaasiumi kunstiõpetaja maalikunstnik Tõnu Talve osales 16.–20. juulil Saksamaal Heidelbergis ja Karlsruhes toimunud kunstiõpetajate maailmakongressil InSEA 2007. Ta esitles kongressil 13-minutilist videot "On The Air", mis andis ülevaate projektist "Fragile kunstitund 3".
Videofilmile lisandus tutvustav tekst Fragile kunstiõpetamise meetodist, mida nimetatakse mitmeti: avatud maalimine, teatraliseeritud maalietendus, visuaalne muusika, interaktiivne audiovisuaalne performance, multimeedia kunstitund muusikaga reaalajas jms. Sisuliselt on tegemist muusikast inspireeritud maalimisega. Maalimise ajal esitavad trio Fragile kitarrist Robert Jürjendal (WGT, 777) ja trummar Arvo Urb (InSPE, 777, Ruja) muusikalisi improvisatsioone ning trio kolmas liige Tõnu Talve n.ö visualiseerib nende muusika pealtvaatajate silme all. Raske on otseselt selgitada, kuidas trummisoolo läheb kokku maali kompositsiooni ja värvidega, aga ilmselgelt on näha, et muusika kunstnikku inspireerib, on Tõnu Talve meetodi kohta märkinud kunstiteaduste doktor Ants Juske Virumaa Teatajas (09.11.2005). T.Talve on osalenud viiel kunstiopetajate maailmakongressil viimase 6 aasta jooksul.
Kuidas Fragile kunstiõpetuse meetod Heidelbergis vastu võeti?
Tõnu Talve: “Aplausi ja lausa püstitõusmisega reageeris Belgia kunstnik, kunstiõpetaja ja psühholoog Nelson Hoedikie. Talle meeldis, kuidas muusika toetas minu ja mu õpilaste koostööd, muutis meie suhted vahetuks. Mida rohkem eeskuju ja koostööd ja vähem sõnalisi selgitusi, seda parem, arvas ta. Positiivse hinnangu andis ka eesti-soome TLÜ külalisõppejõud Anna Susanna Lindstrom TLÜ-s, kes esines kongressil samuti oma esitlusega. Eks oli ka muid hinnanguid, aga õpilase ja õpetaja suhtest ja üldse kunstiõpetuse välisest räägiti palju, peamiselt negatiivses võtmes: kehv tunnidistsipliin, rahvus- ja religioossed probleemid koolis jms. Üllatas, et mõned kongressile tulnud inimesed esinesid ise ka distsiplineerimatult, katkestasid esinejat, demonstreerides oma ebaviisakust.
USA professor Kevin Tavin rääkis noorte võõrandumisest, eskapismist, probleemide eest põgenemisest. Ta eksponeeris maali, kus õpilane oli kujutatnud kaunist parki, mille keskel torkas valusalt silma räme betoonpost, turvakaamerad küljes. Selle kõige taustal tundus Eesti video “On The Air” üsna positiivne näide õpetaja ja õpilaste loovast koostööst. Mõnevõrra ootamatu oli ka see, et mujal maailmas on analoogilisi häid tulemusi saavutatud n.ö raskemate õpilastega – distsipliiniprobleemidega ja hariduslike erivajadustega lastega. Türgi ja USA tõid selle ilmekaid näiteid.
Kongressil kuuldu põhjal tundub, et Eestis on kunstiõpetusega asjad suhteliselt korras. Meil on enamikul kunstiõpetajatest kõrgharidus, meie õpetajatel on piisavalt entusiasmi, sisemist motivatsiooni, ka kunstihariduse ainekava on meil suhteliselt hea. Tegelikult on meiegi suuremad probleemid pigem väljaspool otsest kunstiõpetust, näiteks õpetajate allpool arvestust töötasu. Vahel avaldatakse õpilastele ka liiga suurt survet. Ilma surveta peab hakkama saama, õpilase individuaalsust peab hoidma, ehkki see võib olla vahel väga raske. Muusikast ongi siis abi. Muusika köidab õpilasi, loob tugeva fooni, vabastab õpetaja verbaalsest survest. Muusika toetab altpoolt tulevat initsiatiivi, on vihm altpoolt, inspireerib õpilasi rohkem kui selgitused. Enamik kunstitunde on mul muidugi ilma muusikata, ma töötan ju kehtiva ainekava järgi, aga olen lihtsalt lisanud muusika saatel kunsti loomise. Minu meelest ei ole see ainekava põhimõtetega vastuolus.”
Kust tuli mõte muusikat kasutada?
T.T.: “Rohkem kui kümmekond aastat tagasi tulime Robert Jürjendaliga sellisele mõttele. Julgust saime juurde Londonist, kuhu Discipline Global Mobile kutsus Jürjendali kui andeka kitarristi oma plaadiesitlusele. Seal nägime, et legendaarsed King Crimsoni, Yesi ja Pink Floydi muusikud mängisid laval, kuhu oli välja pandud peaaegu valmis maale. Meie Jürjendaliga otsustasime sealt veel edasi minna ja maalide valmimise protsessi ka näidata. Muusika on mitmes mõttes hea toetaja: ta aitab paremini kontsentreeruda, annab loomingulisele protsessile kindla rütmi ja ajalised piirid. Tähtis on ka dialoog muusikutega. Mina ootan nendelt muusikat, nemad minult adekvaatset visuaalset lahendust. Üksinda saan ka hakkama, aga eelistan koostööd.”
Vassili Kandinsky maalis Arnold Schönbergi muusika järgi, Jackson Pollock muutis maalimise eteduseks. Kas nemad ka on mõjutanud?
T.T.: “Minu tööd on nende omadest siiski väga erinevad. Ühine on ehk ainult see, et mina ka ei soovi töötada kogu aeg suletud uste taga.”
Albert Einstein on irooniliselt öelnud, et loomingulisus on allikate varjamise oskus.
“Võib-olla on see ka nii! Aga mina ei ole varjanud. Oma kollaažide tagaküljele olen alati kirjutanud, kelle motiive olen kasutanud: Rafael, Goya, Rembrandt. Tahtmatult laenatakse ka, näiteks kunstiteadlane Ants Juske on leidnud minu mõnest maalist paralleele mõne Jaan Elkeni tööga, aga siin pole tegemist varjamise oskusega.”
Ants Juske on nimetanud Fragile meetodit maalikoreograafiks. Vappu Thurlowi on märkinud, et kui kunstniku käsi “tantsib” lõuendil stakaatorütmis, siis ajab see õpilasi itsitama.
T.T.: “Aga miks ei tohi itsitada?! Kunst ei pea ju ahistavalt tõsine olema. Kas see aga just koreoraafia on? ise olen mõtelnud, et mu käsi liigub lõuendil analoogiliselt muusiku käega instrumendil. Tema käsi tekitab helisid, minu oma värvilaike ja jooni. Aga võib-olla on tõesti selles kõiges pisut ka tantsu. Peeter Mudist ja Sigrid Uiga, kes olid Pedagoogilises Instituudis mu õpetajaid, toonitasid, et maalima peab püsti seistes, sest kunstnik ei maali ainult käega, vaid kogu kehaga.”
Sinu tööde puhul on mainitud ka Lossevi “puhast kogemust” ja Bergsoni “intuitivismi”.
T.T.: “Intuitivism on järgmine tasand. Minul on algul kaalutlus, selle esialgne realiseerimine ateljees ning lõplik vormistamine avaliku etendusena. Et kõik sünniks algusest lõpuni publiku silme all, see on juba kõrgem pilotaaž. Puhas improvisatsioon eeldab väga head muusikalist kuulmit, rütmitunnet, piisavat maalimiskogemust, harjutamist. Fragile kunstitundideni jõudmine nõudis meilt oma kümme aastat otsinguid ja katsetusi.”
Kui palju kodus eeltööd teed?
T.T.: “Publiku silme all maalimist alustan valmis alusmaaliga. Seega on umbes kaks kolmandikku tööst tehtud eelnevalt ateljees. Õpilastel lasen ka oma tööd kodus põhjalikult ette valmistada.”
Mis erilisi võtteid veel kunstitundides oled kasutanud?
T.T.: “Õpilastele meeldib, kui õpetaja tahvlil kaasa joonistab ja seda olen teinud. Olen pannud ka värvid, aerosoolid, pintslid ja värvirullid oma lauale nähtvale. See julgustab õpilasi uusi vahendeid ja uut kunstikeelt kasutama. Näiteks poisid on aerosoolidest väga huvitatud. Las proovivad neid kunstitunnis, mitte omal algatusel seinte sodimiseks. Klassiruumis me aerosoole muidugi ei pihusta, seda teeme vabas õhus. Iga aine tunnis on tähtis koht huumoril. Eelkõige peab õpetaja taluma huumorit enda aadressil – seda lapsed hindavad. Üks klass hüüab mind mu ümara näo järgi Täiskuuks. Mulle see hüüdnimi meeldib, sest selle on pannud mulle heatahtlikud lapsed. Õpilased tajuvad huumori heatahtlikku tooni väga hästi. Kui keegi klassis sellest ei hooli, kutsutakse ta kohe korrale.”
Kas oma õpilastele ka tuntud kunstnike grafitialbumeid näitad?
T.T.: “Olen näidanud albumeid ja videoklippe, aga ma ei ole näitamistega liialdanud. Ei maksa pärleid liiga lihtsalt laiali loopida, võime saada õpilastest oma eeskujude kloonid. Jäägu õpilastele ka avastamisrõõmu. Kellel on tekkinud tõsisem kunstihuvi, on kõik huvitava omal käel üles leidnud.”
Kas oled kolleegidele ka oma meetodit tutvustanud?
T.T.: “Ei ole tõesti hoidnud küünalt vaka all. Meil on Fragilega välja töötatud spetsiaalne projekt “Fragile kunstitund”. Kumus ja Viimsi Keskkoolis andsime sellised tunnid (koostöös Teele Tuunaga), kus oli kohal opilased ja ka kunstiõpetajad. Aga olen muusika foonil maalinud ka Tallinnas Vanalinna hariduskolleegiumis, Lilleküla ja Lasnamäe gümnaasiumis, Kunstigümnaasiumis, 21. Koolis, Jazzkaare avaüritusel Tallinna Kunstihoones. Tegelikult on Tallinn Fragile jaoks juba kitsaks jäänud ja oleme andnud oma avatud kunstitunde ka Rakveres, Kadrinas, Haapsalus, Pärnus, videona InSEA-l Portugalis (2006) ja Saksamaal (2007).”
Sinu tööde külm koloriit viitavat lapsepõlve ängidele...
T.T.: “Ei mäleta oma lapsepõlvest midagi ängistavat! Mõningaid arvustajaid ilmselt segab nende eruditsioon. Ma maalisin lihtsa Naissaare majaka, aga Egiptuse kunsti hea tundja Olga Kaljundi nägi selles mõndagi egiptusepärast. Tegelikult pani ta mu töö üldisemasse konteksti ega teinud mulle psühhoanalüüsi. Küllap on mu töödes midagi sarnast ka mõne ängistava lapsepõlve üle elanud kunstnikuga, aga ma ei dramatiseeriks seda üle.
Minu tööde koloriidi puhul on väidetud ka seda, et jahutan külmade toonidega oma sisemist kuumavat energiat. See selgitus mulle meldib, sest olen tõesti üsna impulsiivse loomuga. Mu õpetaja Sigrid Uiga kasutas selle käsituse kohta märksõna komplementaarsuse printsiip. Aga õigus võib olla ka Vappu Thurlow’l, kelle arvates ma valin oma maali koloriidi vastavalt muusikale, mis mind inspireerib. Näiteks kammerorkestri esitatud Bartoki saatel valminud tööd on mul sooja koloriidiga. Ma ise nendele küsimustele eriti ei mõtle, lihtsalt tegutsen nii, nagu tundub parem olevat.”
Mis on kunstniku elu mõte?
T.T.: “Kustumatu tunnustuse janu! J”
Kommentaarid
Ants Juske: Pane siia oma tsitaat!!! “Näibki, et Talve on välja kujundanud omaenda mütoloogia, kus on suur annus ka alateadvusel. Läbiv kujund on ülimalt falliline majakas, kust purskub veel tuld”. PM , juuni 2002.
Vappu Thurlow: “Maalide külmad värvid ja taustaks olev peaaegu metafüüsiline tühjus tekitab minus tavaliselt tunde, et kohe astub kusagilt eikõiksusest esile põlev kaelkirjak või üks neist Dali pikakoivalistest.....” PM 28.10.03.
Olga Kaljundi: “Katkendlike joonte ja suurte valgusemasside suhe, valgustsoonide kontrastne pingestatus, valgusefektid annavad edasi nendele realistlikele motiividele omase irratsionaalsuse mulje, peaaegu viirastusliku nägemuse”. SL, 7.04.98.
Agur Kruusing: “Tegemist on kunstnikuga, kes maalib nii (ta oskab seda) ja esitab seda selliselt (see sobib talle). Ükskõikseks see aktsioon igatahes ei jätnud ja see on peamine.” (Tip. aprill 2005)
Eluloolisi andmeid
Sündinud 1960 Tallinnas. Lõpetanud 1979 Tallinna 7. Keskkooli ja 1984 Tallinna Pedagoogilise Instituudi. Töötanud töö- ja kunstiõpetajana Ruila ja Hiiu põhikoolis, Vanalinna Hariduskolleegiumis, Keila Gümnaasiumis. Maalikunstnikuna tegutsenud 20 aastat.
FOTO
Fragile kunstitund Kumus oktoobris 2006. Maalivad Tõnu Talve ja Teele Tuula, kitarri mängib Robert Jürjendal (videoekraanil), trumme Arvo Urb. Dj. Tarvi Laamann.